Väga vara hommikul, nii umbes 5.38, täna kui oli uduvihm, siis mulle tundus, et tänavalaternad on väga väsinud. Ootavad, et kell saaks seitse. Siis lülitatakse nad välja ja algab puhkus. Osades kohtades on rohkem laternaid, seal on ööd valgemad ja hommikused muutused väiksemad.
Piimasupi nuudlid jõudsid küll pehmeks keeda.
Oi kui mõnus on jõuda kell 7.12 linna, inimesi veel pole, valgusfooride punased mehikesed kiirgavad tööinimeste valu.
Reziim vara voodi, vara üles on kõige romantilisem.
AUTOR: G
Oktoobri esimene esmaspäev. Hommik T vanemate juures.
Öösel õudusunenäod, T’l samamoodi. Oli see kuivast ja võõrast õhust, david lynch’i filmimuusikalikust külmkapi helidest või pendeldavatest mõtetest enne magamajäämist. T muidugi arvas, et see oli voodi kitsusest – tal ei mahtunud põlved konksu.
T ema tehtud soe juustusai tappis mälestused öisetest koledatest rännakutest. 10 km sõitu linna , bussipeatustest ilmnesid läbi udu pisikesed unised koolilapsed. 2 surnud kährikut.
Mõni hommik algab väga vara. See on ju teistmoodi tunne päeva alustada, kui kõik teised veel magavad. Sõjaväes algab alati hommik väga vara. Samuti maal. Aga mul on tunne, et rutiinseid varajasi inimesi jääb järjest vähemaks.
