paberuudised ainult hommikuti

See on harjumus. Jah. Internetist on kiirem ja mobiilsem lehti lugeda, aga hommikune ajaleht ei kao kuhugi. Mina loen hommikuti Postimeest. Või õigemini lappan. Mõne üksiku artikli loen läbi. Minu jaoks ongi paberajalehe mõte see, et ta on mul hommikul peale vetsu ja hambapesu ning enne söömist, olemas.

mõni päev algab intriigiga

Loomad on süütud. Nad ise teavad seda. Nad ei oska mõtestada inimeste asju. Minul pole ulakat kassi, kes teeks hommikuti pahandust. Minu loomad on sõbralikud ja heatahtlikud. Sead, Muki ja toalilled.

reipalt

Hommik ei ole tekst. Hommik on ju luuletus. Või laul. Või jorin.

valge

Lumi on hea, siis pole soppa. Esimese külma ajal pole veel ka liiva. Ärkad hommikul, paneelmaja aknast hakkad päkapikke otsima. Nad peaks oma punase kuuega valge lume seest välja paistma. Siis meenub, et vara veel. Päkapikud pole kommerts. Või usun mina seda siiani naiivselt.

Kui maa on valge, siis hommikud on teise lõhnaga. Välise suhe sisemisse on teistsugune. Ma täna hommikul ei kukkunud, katsun olla ettevaatlik. Mõned kukkumised on naljakad, mõned on hästi valusad.

Mul on tunne, et lumi tapab une. Täna on kõik kuidagi magusam. Kasvõi õhk. Külm õhk.

unised ja eraldatud hommikud on saabunud

Juba on pimedam. Mitte juba vaid lihtsalt kell 8 hommikul on hämar. Nüüd on kell 10.40, nüüd muidugi on päike väljas. Aga pimedad hommikud on unisemad kui need, mil kell 05.00 on valge. Öösel sadas veidi vihma, värvilised lehed on asfaldi külge kinni jäänud.

Hommikuses trammipeatuses sõid kaks vene poissi pähkleid ja viskasid koored suvaliselt maha. Olin niiii lähedal, et nendega pahandama minna, aga ennem saabus tramm ja puhteestlaslikult keerasin ma selja.

tondid tapab kohv

Jah. mõnikord tulevad tondid unenäost kaasa. Mõnikord on tunne, et uni jälitab. Kuigi unes juhtuvad asjad, mis elus iialgi ei toimu, on siiski võimalus, et uni tuleb järele.

vahel tantsin, tuju tõstmiseks

AUTOR: AMELY MUUSIKA

hommik
ärkan enne äratuskella, see on üsna tavaline, et ärkan paar minutit enne äratuskella helinat… tahaks juba nagu üles tõusta, vaatan kella …kaks minutit on veel aega, sulen silmad ja jään uuesti magama…ärkan teist korda, nüüd juba helina peale ja olen kohutavalt väsinud…
sunnin ennast kohe üles tõusma, muidu võin jääda uuesti magama, hommikuse une mõju alla… püüan leida tee vannitoani, mõnikord tuleb selleks puhuks laetuli põlema panna… silmad ei taha valgusega harjuda, valgust on liiga palju … aga harjun, harjun kuni jõuan vannitoani…
vesi on hea, eriti hommikuti, lihtsalt seisad ja ärkad üles… justkui teine äratuskell… uni hakkab silmist kaduma… ja kui veel kohvi ka saaks, siis võib edasi mõelda ja tegutseda…
suundun köögi poole, täidan kiirveekannu veega ja vajutan sinisele nupule… minu kannul on sinine nupp ja kui seda vajutad hakkab kann kõigepealt kohisema, siis sumisema ja lõpuks mulisema… vesi läks keema…
kohvi teen tassi… panen kohvipuru põhja ja valan keeva vee peale… nii on kõige lihtsam ja parem…minule meeldib… ei mingeid kohvimasinaid ega filtreid…lihtsalt kohvi ja vesi… kohvi kõrvale söön müslit… müsli jogurtiga on iga hommikune rituaal … vahest harva söön ka võileibu, sageli ainult siis kui külas olen… aga hommik ilma müslita on justkui …
ma ei söö kunagi köögis, alati poen tagasi voodisse … voodis mu on hästi palju patju… asetan need mugavalt enda seljataha, toetun nendele ja mõnulen… ja hommikuti meeldib mulle mõelda… süüa müslit, juua kohvi ja mõelda – võiks isegi öelda, et unistada… mõte hakkab justkui vaikselt liikuma, jõudes mõne aja pärast tõdemuseni, et viimane aeg oleks hakata riietuma…
riiete valimine on tüütu… seisan lihtsalt kapi ees, vaatan riiulitel olevaid riideid ja saan aru, et mitte midagi pole panna selga… tüüpiline tüdrukute jutt… ja ükskõik mis ideed mul ka poleks, otsustan lõpuks ikka oma lemmik riiete kasuks… igav
hambaid pesen viimasel minutil, sageli enne kui koduuksest välja astun… kui ma hambaid pesen, siis ma tavaliselt räägin iseendaga, vaatan peeglisse ja oma peegelpildiga saab teinekord päris pikad ja asjalikud jutud maha räägitud…
vahepeal jõudsin panna mängima plaadi… hommikuti on muusika vajalik… vägagi… vahel tantsin, aga ainult natukene, tuju tõstmiseks…
vaatan kella ja saan aru, et olen jäänud liiga kauaks uimerdama… võtan koti, jaki ja kingad… veedan taas mõned minutid peegli ees, kuni lepin sellega, mis peeglist vastu vaatab…
bussiaegasid ma ei vaata, need on mul kapi peal olemas, aga unustan alati vaadata… lihtsalt lähen peatusesse ja loodan heale õnnele, kuid õnn veab sageli alt ja ma pean jääma ootama bussi nr ? … peatuses on liiga palju inimesi, liiga palju venelasi sebib minu ümber, eemaldun inimesest veidike ja lülitan ennast ümbritsevast välja… ootan ainult bussi … bussi nr ? …