virgumine

Ma pole kunagi olnud võimleja. Aga olen alati enda üle uhke, kui suudan hommikul jooksmas käia. See nädal on kaks korda juhtunud. Umbes kolm korda oleks vist rahulolu. Hommikujooks on avanss iseendale kogu päevaks.

puder on rõõmsameelne atsihhh

Minu hommikud algavad ka üldjuhul pudruga. Puder on hea. Muidugi on puder ainult puder siis, kui on just tehtud.

Erinevate inimeste tehtud mannapudrul on ka erinev maitse. Minu jaoks on see müstika, et iga inimese puder on ainulaadne, kuigi helbed või tangud on täpselt samad.

Tatrapuder on söödav ainult suhteliselt vesisena. Ja mitte hommikuti. Ja ainult kastmega. Umbes jah nii, et koos salati ja paari viineripoisiga.

Soe toit on iga õige hommiku komponent.

Söön putru kuidas juhtub. Vahel maasikamoosiga. Vahel võisilma ja vorstitükkidega.

paberuudised ainult hommikuti

See on harjumus. Jah. Internetist on kiirem ja mobiilsem lehti lugeda, aga hommikune ajaleht ei kao kuhugi. Mina loen hommikuti Postimeest. Või õigemini lappan. Mõne üksiku artikli loen läbi. Minu jaoks ongi paberajalehe mõte see, et ta on mul hommikul peale vetsu ja hambapesu ning enne söömist, olemas.

mõni päev algab intriigiga

Loomad on süütud. Nad ise teavad seda. Nad ei oska mõtestada inimeste asju. Minul pole ulakat kassi, kes teeks hommikuti pahandust. Minu loomad on sõbralikud ja heatahtlikud. Sead, Muki ja toalilled.

reipalt

Hommik ei ole tekst. Hommik on ju luuletus. Või laul. Või jorin.

valge

Lumi on hea, siis pole soppa. Esimese külma ajal pole veel ka liiva. Ärkad hommikul, paneelmaja aknast hakkad päkapikke otsima. Nad peaks oma punase kuuega valge lume seest välja paistma. Siis meenub, et vara veel. Päkapikud pole kommerts. Või usun mina seda siiani naiivselt.

Kui maa on valge, siis hommikud on teise lõhnaga. Välise suhe sisemisse on teistsugune. Ma täna hommikul ei kukkunud, katsun olla ettevaatlik. Mõned kukkumised on naljakad, mõned on hästi valusad.

Mul on tunne, et lumi tapab une. Täna on kõik kuidagi magusam. Kasvõi õhk. Külm õhk.

kellakeeramise hommik

Segadus. Kas mobiil keerab automaatselt oma kella? Kas arvuti keerab automaatselt oma kella? Mina ei keera automaatselt. Tahtsin ärgata 8.30, aga peale seitset läks uni ära, sest organism teadis, et kell on kaheksa läbi.

Kell 10 pidime olema teatris, kaks tüdrukut olid 9 kohal. Parem on jõuda varem. Kevadeti hilinetakse.

ma magan veel 15 minutit

See on nagu mingisugune idiootne haigus. Paned õhtul mobiili äratama näiteks 7.30. Hommikul automatismist läheb uni ära 7.28, siis haarad telefoni, paned äratuse enda arust õudsalt vägevalt 7.43, siis viskad tagasi pikali, 7.41 haarad telefoni ja paned äratuse 7.58 ja siis võtad telefoni 7.54 viimast korda kätte, tühistad äratuse, haarad riided ja lähed vannituppa.

Või siis tühistad kõik äratused, aga jääd voodisse. Uuesti võtad telefoni kätte siis, kui on juba lootusetult hilja…

unised ja eraldatud hommikud on saabunud

Juba on pimedam. Mitte juba vaid lihtsalt kell 8 hommikul on hämar. Nüüd on kell 10.40, nüüd muidugi on päike väljas. Aga pimedad hommikud on unisemad kui need, mil kell 05.00 on valge. Öösel sadas veidi vihma, värvilised lehed on asfaldi külge kinni jäänud.

Hommikuses trammipeatuses sõid kaks vene poissi pähkleid ja viskasid koored suvaliselt maha. Olin niiii lähedal, et nendega pahandama minna, aga ennem saabus tramm ja puhteestlaslikult keerasin ma selja.

argipäeva hommikud

AUTOR PALUS ANONÜÜMSUST

Lugesin Maria blogist, et ta katsub internetist leida mõne hommikukirjeldaja blogi või mõne kirjeldajablogi hommikusissekandeid. Ma ei pea ennast ei üheks ega teiseks, aga oma hommikust tahaksin ma kirjutada sellele vaatamata.

Tegelikult on mul kõik hommikud erinevad, alustades otsustamisega, kas lähen tööle jala, rattaga või autoga, kas pean hommikul pead pesema või ei, sellest kõigest sõltub, mis kell ma tõusma pean. Viimase kahe nädala hommikud on aga välja näinud suhteliselt ühtemoodi:

Telefoni äratus on seatud kella seitsmeks, kuid voodist saan ma välja umbes 10 minutit hiljem. Alati on raske tõusta. Tegelikult olen ma hommiku inimene ja mulle meeldivad hommikud. Mulle meeldib hommiku vaikus, päeva algus, selline tunne, et koos minuga ärkab alles ka päev, mis sellest, et päike on juba kõrgel. Vahel peale voodist välja saamist teen ma mõned virgutusharjutused ja lähen hambaid pesema. Dushi all meeldib mulle ka hommikuti käia, see on mõnusalt karastav. Kui ma olen ennast riidesse pannud ja hommikust söönud “koos” Terevisiooni saatega, vaatan natuke aega, kui armsalt mu kallis magab, või siis mulle midagi “ilusat päeva!”- taolist vastu proovib pomiseda. See on mu lemmik hetk hommikuti!

Ja siis ratta selga ning tööle!

Hommikuti on rattaga väga põnev tööle kimada: poolunes inimesed ruttavad tööle ja kui neist mööda kihutan, ei panda mind tähelegi, igaüks on justkui omas maailmas. Autosi on ka veel vähe.

Ühesõnaga kuluvad mu argipäeva hommikud tavaliselt ennast korrastades ja tööle sättides: ei ole mul aega nautida tassi kohvi maitsva sarvesaiaga ega võimalust vestelda kellegagi öösel nähtud unenägudest. Aga see mulle meeldibki- ärgata üksi, tegutseda vaikselt ja omaette. Sest ma tean, et nädalavahetuste hommikud on hoopis teistsugused!

Minu arvates peab igaüks ise oma hommiku just sedasi kujundama, et ta pahurana kodust ei lahku ja vara peaks ka tõusma, siis näeb “hommiku ilu” ja saab tunda “hommiku võlu”… ja päev võibki alata, ükskõik, milliseks see kujuneb…

/10.september 2006/